Rotary põhitõed

Pealkiri: Eesti kirjandus tekstides II osa

Koostanud: Märt Hennoste

Kirjastus: Avita

Aasta: 1998

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 447

ISBN: 9985-2-0107-8

Mõõdud: 245x180 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Lugemik tutvustab lühidalt eesti kirjanike elulugusid ning nende tuntumaid teoseid, millest on toodud katkendid. 
Lugemikus on loomingunäited järgmistelt kirjanikelt:
Mait Metsanurk
Hugo Raudsepp
Peet Vallak
Pedro Krusten
Juhan Sütiste
August Mälk
Heiti Talvik
Betti Alver
Bernard Kangro
Arno Vihalemm
Karl Ristikivi
Gert Helbemäe
Valev Uibopuu
Kersti Merilaas
Kalju Lepik
Jaan Kross
Ilmar Laaban
Arved Viirlaid
Juhan Smuul
Artur Alliksaar
Raimond Kolk
Ain Kaalep
Ellen Niit
Arvo Valton
Mats Traat
Enn Vetemaa
Hando Runnel
Jaan Kaplinski
Paul-Eerik Rummo
Viivi Luik
Mari Saat
Juhan Viiding
Mihkel Mutt
Doris Kareva

Pealkiri: Tulimuld. Koondsisukord 1950-1991

Koostanud: Rita Hillermaa ja Krõõt Liivak

Kirjastus: Eesti Rahvusraamatukogu

Aasta: 1993

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 182

ISBN: 9985-803-07-8

Mõõdud: 235x175 mm

Formaat: pehmekaaneline

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Bernard Kangro toimetamisel Rootsis ilmuva väliseesti ajakirja «Tulimuld» koondsisukord loetleb kõik aastail 1950-1991 «Tulimullas» ilmunud kirjatööd ja illustratsioonid.
Koondsisukord on üles ehitatud temaatiliselt. Kirjutised on esitatud autorite tähestikjärjestuses. Neile järgnevad autorita kirjutised.

Pealkiri: Uudissõnu uue aastatuhande algusest

Autor(id): Maire Raadik

Kirjastus: Tänapäev

Aasta: 2017

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 224

ISBN: 978-9949-85-256-7

Mõõdud: 200x130 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: heas seisukorras raamat

Sisu:

«Uudissõnu uue aastatuhande algusest» jälgib eesti sõnavara arengut 2000. ja 2010. aastatel. Raamatu tuumaks oleva uudissõnastiku põhi on laotud nendest uutest sõnadest, mis on lisatud õigekeelsussõnaraamatu 2006. ja 2013. aasta trükki, uus kiht on sõnad, mis jõuavad 2018. aasta trükki. Kokku on raamatus paar tuhat uudiskeelendit koos seletuste ja hinnangutega.

Peale uudissõnastiku leiab raamatust ülevaate sellest, kes uusi sõnu teevad ning miks ja kuidas neid tehakse, samuti Eestis XXI sajandil peetud sõnavõistlustest. Raamatu lõpetab valik sõnavarateemalisi kirjutisi, mis on ilmunud peamiselt ajalehes Postimees 2016. ja 2017. aastal.

Maire Raadik (snd 1963) on keeleteadlane, eesti keele instituudi vanemkeelekorraldaja, õigekeelsussõnaraamatu toimetaja ning raamatute «Panganduskeel», «Kuidas vormistada ametikirja», «Väikesed tarbetekstid» ja «Õigekirjaspikker. Eesti keele põhireeglite kogumik» autor.

Pealkiri: Vaateid Vilde elusse

Koostanud: Jaan Toomla

Kirjastus: Eesti Raamat

Aasta: 1965

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 304

ISBN:

Mõõdud: 205x135 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: normaalses seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Lühiuurimuste kogumik käsitleb eesti kirjanduse suure klassiku Eduard Vilde elu ja loomingut ning on pühendatud kirjaniku 100. sünni-aastapäevale. Kogumiku eesmärgiks on tutvustada lugejat Vilde uurimise viimase aja saavutustega ja heita pilk mitmele olulisele teemale kirjaniku elus ja loomingus.  

Pealkiri: Ilus, haljas. Luulekool (3.osa)

Koostanud: Hando Runnel, Jaak Rähesoo, Urmas Tõnisson; toimetanud Urmas Tõnisson

Kirjastus: Ilmamaa

Aasta: 2007

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 272

ISBN: 978-9985-77-019-1

Mõõdud: 200x140 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: heas seisukorras raamat

Sisu:

Raamat sisaldab kirjandusteadlase ja tõlkija Ants Orase (1900-1982) perioodikas ja tõlkeraamatutes ilmunud saatesõnu/autoritutvustusi Lääne-Euroopa, ameerika ja vene kirjandusest (valdavalt luulest), alates William Shakespeare'ist ning lõpetades XX sajandi klassikutega (Lord Byron, John Masefield, Walt Whitman, Swinburne, Verhaeren, John Donne, Otto Manninen, Koskenniemi, Heine, Puškin, Fröding jpt.). Kokku 30 pisikest peatükki. Orase eruditsioon jõuab neis peatükkides meieni targa tagasihoidliku kergusega. Vaatlusel rakendab Ants Oras oma kindlapiirilist esteetilist printsiipi, mis ei ole iialgi sõnastatud dogmaatiliselt, ent püsib loova arhitektoonilise jõuna igas tekstis.
Ants Oras ülistab julgelt suure luule igavest ilu ja haljust.