Rõõmunäljane

Pealkiri: Märgitud

Autor(id): Arved Viirlaid

Kirjastus: Perioodika 1990

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 224

Seisukord: vanusele kohaselt kulunud, raamat loetav

ISBN: 5-7979-0362-8

Mõõdud: 212x140 mm

Formaat: pehmekaaneline

Kirjeldus:

Romaan jutustab eesti noormeeste traagilisest saatusest II maailmasõja keerises ja selle järellainetuses. Faktidele rajatud sündmustiku aluseks on Soome armees vabatahtlikena teeninud ja sinna elama jäänud sõjameeste deporteerimine N. Liitu 1947. a. Ainsana õnnestub pääseda romaani peategelasel Eigo Argetil, kes on Siberi teekonna kord juba Punaarmeesse mobiliseerituna läbi teinud. Eigo Argeti elukäigu kaudu tuuakse lugejani ka tööpataljoni ränkrasked päevad 1941.-1942. a.
Romaan, teine maailmasõda.

Pealkiri: Tema

Autor(id): Jan Kaus

Kirjastus: Tuum

Aasta: 2006

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 270

ISBN: 978-9985-802-93-9

Mõõdud: 215x145 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: normaalses seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Romaan «Tema» on kompaktne, üldistav, tungib inimloomu keerdkäikudesse ja esitab igavesi küsimusi eneseleidmisest, lähisuhete võimalikkusest, reetmisest, üksindusest ja valest. 
«Kerge iivelduse tunne tekkis lugedes ja sain aru, et olen seda tundnud siis, kui lennuk hakkab kõrgust kaotama, et maanduda. Kõrvad lukkus peaaegu ja süda veidi paha. Teeb seda ebakindlus, põhja puudumine, see, et on valida ainult kahe üksteist välistava lahenduse vahel? See, et pole valida. Peategelase loomus juhib sündmusi vääramatult lootusetu lõpu poole. Eneseuhkuse ummik, iseloom ongi saatus. Inimest võib muuta vist ainult armastuse või surma lähedus, aga seekord on mäng läinud liiga kaugele. 
Rasked hingepiinad, mida kannatavad tragöödia kangelased, äratavad meis kaastunnet ja lepitavad kangelase süüd (tragöödia määratlusest). 
Imelik on ainult, et paremaks tahavad saada üksnes need, kes on niigi küllalt head. Küllalt head, et tahta loobuda oma egoismist. Võib-olla võtab peategelane endale liiga suure vastutuse. Igal tema teol on küll tagajärg, aga need on ka teiste tegudel. Temast on võimalik aru saada ja teda on võimalik armastada, ja kui ta seda ise teaks, oleks see üks hoopis teine lugu.» 
Triin Soomets «Temast»

Pealkiri: Valitud teosed. Tuli koduaknas

Autor(id): Juhan Peegel

Kirjastus: Eesti Raamat

Aasta: 1983

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 432

ISBN:

Mõõdud: 205x135 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: normaales seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Raamatus on ühiste kaante vahel autori novelli- ja jutuloomingu paremik ning fragmentaarium "Ma langesin esimesel sõjasuvel" 

Pealkiri: Mahtra sõda

Autor(id): Eduard Vilde

Kirjastus: Eesti Päevaleht

Aasta: 2009

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 384

ISBN: 978-9949-431-72-4

Mõõdud: 218x154 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: heas seisukorras vähe kasutatud raamat

Sisu:

Sari: Eesti lugu nr. 16

Romaani tegevus toimub uue talurahvaseaduse (1856) tuleku ajal. Vilde tegelased on terve elu uut seadust oodanud. Kui see viimaks 1858. aasta jüripäeval välja kuulutatakse, nähakse paragrah­ve isegi unes. Ent mõisahärrad käsivad uute kontrahtidega oodata, kuni kogu maa on uuesti välja mõõdetud. Rahutus liigub nagu «maruhoog üle maa».

Teose kulminatsiooniks on talupoegade vastuhakk 1858. aasta suvel Mahtra mõisas ja nende karistamine 1859. aasta veebruaris. Vilde aga ei salga, et talupoegadele sai saatuslikuks nende oskamatus seadust tõlgendada. Sõja otsesed põhjused peituvad niisiis vastuolus ülesköetud lootuste ja seaduse talurahvale seletamisega venitavate sakste vahel.

Pealkiri: Elupiletiga Venemaalt - 99,99

Autor(id): Thavet Atlas

Kirjastus: Esper Thompson

Aasta: 2013

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 148

ISBN: 978-9949-9239-2-2

Mõõdud: 210x140 mm

Formaat: pehmekaaneline

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Thavet Atlase romaan „Elupiletiga Venemaalt“ on oskuslik kombinatsioon kaasahaaravast armastusloost ning fantastilisest seiklusjutust. Romaani tegevus viib meid küll tänapäeva Venemaale, ent kahes, omavahel esialgu raskesti kokkusobivas loos antakse ohtralt vihjeid ka aja- ja kultuuriloole, esitatakse vaimukaid mõttekäike Venemaa argielu kohta ning polemiseeritakse ohtralt ka mitmesuguste ajalooliste sidemete üle. Hargnev lugu on esitatud napi, minimalistlikult terava ja täpse huumoriga, mida iseloomustavad näitemängulised dialoogid ja olukorrad ja kus kõik on samas looritatud ka mingit laadi peidetud melanhooliaga. Kõik see meenutab stiililt Vene 20. sajandi kirjanike, nagu Venedikt Jerofejev ja Viktor Pelevin, loomingut, aga mingis mõttes ka Eesti kultushumoristi Andrus Kivirähki oma.

Romaani tegelased, nagu kirjanik Ernest Hemingway, Jack London, Lev Tolstoi seiklevad Tuula ja Kurski lähistel koos Eesti ajalooliste suurkujude, kunstniku Johann Köleri ning maadleja Georg Lurichiga, kaaslasteks veel kirjanduslikud-folkloorsed tegelased Ostap Bender, luuraja Max Otto von Stirlitz ning militsionäär Onu Stjopa. Pöörase kamba omamoodi sidujaks ja sündmuste käivitajaks on raamatu peategelane, Eestist Venemaale armastatud naise juurde siirdunud Roland, kes traagilistel ja veidi segastel põhjustel on kontakti oma kaasaga kaotanud ning eksleb nüüd donquijotelikult kui sihitu sõdur mööda talle praktilisel tasandil tuttavat, kuid olemuslikult siiski võõrast Venemaa keskkonda.

Romaanis seikluslooga paralleelselt esitatud kõrvallugu on pealoo omamoodi eellugu. Selles selgub, et interneti teel tutvunud ning esialgu vaid virtuaalsel teel suhelnud kaks noort inimest on leidnud teineteises nii lähedase hingesugulase, et hoolimata riigi- ja kultuurilistest piiridest otsustab noormees pisikesest naaberriigist oma ihaldatud daami juurde teise riiki külla sõita. Kogu kirjeldus on seikluslooga teravalt kontrastne, seda nii kasutatud sõnavara kui ka teksti üldise ülesehituse poolest. Klassikalisele romantismile omaselt kasutatakse siin keelt, mis on tulvil armastuspaatost, kirge, õrnust ning mis lõikab teravalt läbi paralleelloos esineva argikeele ja tänavaargoo. Kahjuks kohtab värske noorpaar mitmeid argielulisi takistusi, Roland ei suuda võõras keskkonnas kohaneda ning kõigele lisaks lõpeb ka Rolandi kaasa Julia rasedus nurisünnitusega.

Niiviisi romaani edenedes tekib lugejal ilmselt küsimus, mis neid kahte erinevat lugu seob ja miks nad on üheks romaaniks liidetud. Seda enam, et seiklejate personaalset psühholoogiat ei avata, nende persoonid jäävad vaid kontuursete karakterite tasemele ning tõeliselt kirglikult asub kogu kamp arutama vaid poliitilisi küsimusi. Kõik muu tundub kuidagi asendustegevuse või isegi tegevusetusena.

Lahendus saabub alles teksti lõpuosas ning tuleb tunnistada, et see on meisterlik. Siin tekib pööre, kus kaks maailma kohtuvad, kaks paralleelset sirget lõikuvad ning isegi küünikutest saavad romantikud. Selgub, et salamisi on peategelasele kogu kambaga kaasa elatud ning näiliselt „juhuslik kokkusaamine“ oli algusest peale planeeritud eesmärgiga eksinud ja kannatanud hing koju aidata, millest võiks alguse saada ka tema taaskohtumine oma armastatud naisega. Tekib tõdemus, et mitte miski, isegi rahvustunne ega kellegi loomingulised kavatsused, saati siis materiaalne heaolu, Vene kultuuriruumis nii oluline „kõva mehe mängimine“ või lihtne lõbujanu ei ületa kahe inimese vahelist jäägitut romantilist armastust.

Seega võib lõpetuseks märkida, et „Elupiletiga Venemaalt“ on tugevalt sentimentaalse sõnumiga teos, mida võib mööndustega nimetada isegi lemberomaaniks. Samas on teose sisu eklektiline ja mitmetahuline, stiil muutlik, sisaldades ka väiksemaid metatekste ja isegi poeesiat. Terava ja haarava dialoogi kaudu vastab see kindlasti paljude lugejate tänapäevastele ootustele.