Pariisi legendid

Pealkiri: Kalevipoeg

Autor(id): Friedrich Reinhold Kreutzwald

Kirjastus: Ilukirjandus ja Kunst 1946

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 246

Seisukord: vanusele vastavalt kulunud, kuid loetav. Sisaldab pühendust.

Mõõdud: 240x175 mm

Formaat: pehmekaaneline

Kirjeldus:

Üks ennemuistne jutt kahekümnes laulus.

Pealkiri: Torupillid, vaesed lesed ja peata mees. Iiri muinasjutte ja muistendeid.

Autor(id): Jeremiah Curtin

Kirjastus: Fantaasia 2006

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 70

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

ISBN: 9949-420-30-X

Mõõdud: 216x145 mm

Formaat: kõvakaaneline

Kirjeldus:

Kunagise menukogu "Torupillid haldjad ja hiiglased" jälgedes sammuv iiri muinasjuturaamat, mille tegelasteks on vaimud - peadega ja ilma peadetea, erinevates meeleoludes haldjad ja vaesed lesed, kellel on enamasti suurepärased pojad.

Pealkiri: Torupillid, vaimud ja kaardimängud

Autor(id): Douglas Hyde

Kirjastus: Fantaasia 2006

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 67

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

ISBN: 9949-420-29-6

Mõõdud: 215x145 mm

Formaat: kõvakaaneline

Kirjeldus:

Iiri jutukogumik, kunagise jutukogu "Torupillid, haldjad ja hiiglased" järg.

Sisukord:

Tontide jalgpall

Cauth Morrisy teenistust otsimas

Pikkade kihvadega vanaeided

Paudyeen O'Kelly ja nirk

Leeam O'Rooney matused

Erini kuninga poeg ja Loch Léini hiiglane

Kuningas O'Hara kolm tütart

Kangru poeg ja Valge Mäe hiiglane

Pealkiri: Beowulf. Legend kangelasest

Autor(id): Nicky Raven

Kirjastus: Koolibri

Aasta: 2008

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 81

ISBN: 978-9985-0-2107-1

Mõõdud: 283x240 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

«Beowulf» on üks vanemaid ingliskeelseid kirjandusteoseid: anglosaksi poeem, mida tuntakse vaid ühe, üheteistkümnenda sajandi algusest pärineva käsikirja põhjal. Lugu ise on käsikirjast ehk umbes 250 aastat vanem, aga kuigi teadlased on selle loomise täpse aja üle vaielnud, pole nad iial üksmeelele jõudnud. 1731. aastal säilitati seda ainsat käsikirja, mis kuulus Robert Bruce Cottoni kollektsiooni, Westminsteris Ashburnam House'i raamatukogus. Käsikiri pääses napilt tulekahjust, mis hävitas sadu teisi hindamatuid kirjandusteoseid. Praegu asub käsikiri Londonis British Librarys, kus asjatundjad kasutavad tehnika viimast sõna, et säilitada seda hinnalist osa meie kirjanduslikust pärandist digitaalsel kujul. Tules kannatada saanud tuhande aasta vanuses käsikirjas pajatatakse kangelasest – Beowulfist – ja tema võitlusest hirmuäratava koletise Grendeliga. Hoogsas ja rütmilises poeemis on maksimaalselt ära kasutatud vanainglise keelele omast energilisust ja jõulisust. Pärast seda, kui roomlased lahkusid 4. sajandil pKr Briti saartelt, tungisid sinna mitmed sõjakad Põhja-Euroopa rahvad: viikingid (Skandinaaviast) ja saksid (Germaani aladelt). Samal ajal seadsid end Euroopas sisse ka kristlased, kes tõid endaga kaasa lugusid uutest kangelastest. Beowulf on üks selliseid varakristlikke kangelasi – ta pärineb jüütide seast, kes elasid kunagi praeguse Rootsi lõunaosas. Sündinud niisuguses ajaloolises kontekstis, on iidne lugulaul Beowulfist säilinud meie päevini.
«Beowulf» on säilitanud oma võlu ka tänapäeval, seda iseäranis tänu kahele tõlkele: kunstniku ja luuletaja William Morrise versioon ilmus 1895. aastal, Seamus Heaney paljukiidetud variant 1999. aastal. Selles raamatus tuuakse lugejani kõige põnevam osa Beowulfi legendist.

«Beowulf» on üks vanemaid ingliskeelseid kirjandusteoseid: anglosaksi poeem, mida tuntakse vaid ühe, üheteistkümnenda sajandi algusest pärineva käsikirja põhjal. Lugu ise on käsikirjast ehk umbes 250 aastat vanem, aga kuigi teadlased on selle loomise täpse aja üle vaielnud, pole nad iial üksmeelele jõudnud. 1731. aastal säilitati seda ainsat käsikirja, mis kuulus Robert Bruce Cottoni kollektsiooni, Westminsteris Ashburnam House'i raamatukogus. Käsikiri pääses napilt tulekahjust, mis hävitas sadu teisi hindamatuid kirjandusteoseid. Praegu asub käsikiri Londonis British Librarys, kus asjatundjad kasutavad tehnika viimast sõna, et säilitada seda hinnalist osa meie kirjanduslikust pärandist digitaalsel kujul. Tules kannatada saanud tuhande aasta vanuses käsikirjas pajatatakse kangelasest – Beowulfist – ja tema võitlusest hirmuäratava koletise Grendeliga. Hoogsas ja rütmilises poeemis on maksimaalselt ära kasutatud vanainglise keelele omast energilisust ja jõulisust. Pärast seda, kui roomlased lahkusid 4. sajandil pKr Briti saartelt, tungisid sinna mitmed sõjakad Põhja-Euroopa rahvad: viikingid (Skandinaaviast) ja saksid (Germaani aladelt). Samal ajal seadsid end Euroopas sisse ka kristlased, kes tõid endaga kaasa lugusid uutest kangelastest. Beowulf on üks selliseid varakristlikke kangelasi – ta pärineb jüütide seast, kes elasid kunagi praeguse Rootsi lõunaosas. Sündinud niisuguses ajaloolises kontekstis, on iidne lugulaul Beowulfist säilinud meie päevini.
«Beowulf» on säilitanud oma võlu ka tänapäeval, seda iseäranis tänu kahele tõlkele: kunstniku ja luuletaja William Morrise versioon ilmus 1895. aastal, Seamus Heaney paljukiidetud variant 1999. aastal. Selles raamatus tuuakse lugejani kõige põnevam osa Beowulfi legendist.

Pealkiri: Nibelungide laul

Autor(id): Franz Fühmann

Kirjastus: Eesti Raamat

Aasta: 1983

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 128

ISBN:

Mõõdud: 245x175 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: normaalses seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Raev täitis vürstitari. Ta heitis kõigest jõust kivi ja hüppas siis ise kivile järele. Kivi lendas kaheteistkümne sülla kaugusele ja vürstitar hüppas veelgi kaugemale. Nüüd astus kivi juurde kuningas Gunther, aga tema taga seisis nähtamatu Siegfried. Gunther katsus kivi tõsta, kuid suutis selle vaevu kõikuma panna. Siis tõstis kivi Siegfried ja viskas ning kuningas Gunther tegi, nagu viskaks tema. Kivi lendas palju kaugemale kui Brünhildil. Siegfried haaras kuningas Guntheril käe alt kinni ja hüppas koos temaga kivist veel kaugemale. Kõigile aga paistis, nagu oleks viske ja hüppe teinud kuningas Gunther. Nii oli Siegfried kuninga elu võitnud. 
Vürstitar Brünhild ütles oma saatjaskonnale: «Nüüdsest peale kuulute kõik kuningas Guntherile! Tema võitis mind!» Rüütlid panid seepeale relvad maha, astusid kuningas Guntheri juurde ja painutasid tema ees põlvi, avaldades niiviisi austust oma vürstitari alistajale.