.jpg)
Pariisi legendid
Tarneaeg: 1-3 päeva
Pealkiri: Pariisi legendid
Autor(id): Ch. Quinel, A. de Montgon
Kirjastus: Kunst
Aasta: 1997
Keel: eestikeelne
Lehekülgi: 175
ISBN: 5-89920-136-3
Mõõdud: 209x140 mm
Formaat: kõvakaaneline
Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat
Sisu:
Mida tähendab Montmartre? Kuidas sai Pariisi kaitsjannaks Püha Geneviève? Mis juhtus noorukese paažiga, kes läks jõuluööl noppima lumikellukesi oma kuningannale? Kust sai nime Nelja venna tänav, Neisti veski tänav?
Ulatudes läbi 15 sajandi, jutustavad selle raamatu legendid pühakutest ja kuningatest, uhketest aadlimeestest ja kuulsatest kirjanikest, kuid ka päris lihtsatest Pariisi naistest ja meestest. Ning ei puudu siin ka üks väike mustaverd isand, kelle jalaastest jääb maapinnale kahtlane sõrajälg...
Pealkiri: Kalevipoeg
Autor(id): Friedrich Reinhold Kreutzwald
Kirjastus: Ilukirjandus ja Kunst 1946
Keel: eestikeelne
Lehekülgi: 246
Seisukord: vanusele vastavalt kulunud, kuid loetav. Sisaldab pühendust.
Mõõdud: 240x175 mm
Formaat: pehmekaaneline
Kirjeldus:
Üks ennemuistne jutt kahekümnes laulus.
Pealkiri: Torupillid, vaesed lesed ja peata mees. Iiri muinasjutte ja muistendeid.
Autor(id): Jeremiah Curtin
Kirjastus: Fantaasia 2006
Keel: eestikeelne
Lehekülgi: 70
Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat
ISBN: 9949-420-30-X
Mõõdud: 216x145 mm
Formaat: kõvakaaneline
Kirjeldus:
Kunagise menukogu "Torupillid haldjad ja hiiglased" jälgedes sammuv iiri muinasjuturaamat, mille tegelasteks on vaimud - peadega ja ilma peadetea, erinevates meeleoludes haldjad ja vaesed lesed, kellel on enamasti suurepärased pojad.
Pealkiri: Torupillid, vaimud ja kaardimängud
Autor(id): Douglas Hyde
Kirjastus: Fantaasia 2006
Keel: eestikeelne
Lehekülgi: 67
Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat
ISBN: 9949-420-29-6
Mõõdud: 215x145 mm
Formaat: kõvakaaneline
Kirjeldus:
Iiri jutukogumik, kunagise jutukogu "Torupillid, haldjad ja hiiglased" järg.
Sisukord:
Tontide jalgpall
Cauth Morrisy teenistust otsimas
Pikkade kihvadega vanaeided
Paudyeen O'Kelly ja nirk
Leeam O'Rooney matused
Erini kuninga poeg ja Loch Léini hiiglane
Kuningas O'Hara kolm tütart
Kangru poeg ja Valge Mäe hiiglane
Pealkiri: Kalevipoeg
Autor(id): Friedrich Reinhold Kreutzwald
Kirjastus: Eesti Kirjanduse Selts
Aasta: 1935
Keel: eestikeelne
Lehekülgi: 318
ISBN:
Mõõdud: 255x190 mm
Formaat: kõvakaaneline
Seisukord: raamatul puuduvad originaal kaaned,kuid sellegi poolest on raamat normaalses seisukorras, kõik lehed on olemas ja loetavad. Raamatukogu ja sealt mahakandmis tempel sees.
Sisu:
Üks ennemuistne jutt kahekümnes laulus
Pealkiri: Dädä Gorgudi raamat
Toimetanud: Artus Laast
Kirjastus: Kiil
Aasta: 2008
Keel: eestikeelne
Lehekülgi: 270
ISBN: 978-9949-15-611-5
Mõõdud: 215x147 mm
Formaat: kõvakaaneline
Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat
Sisu:
Aserbaidžaani kirjandusel on uhke ajalugu. Siin on rikkalikul rahvapärimusel põhinevad eeposed, keskaja klassikaline luule, Euroopa valgustusest tiivustatud filosoofid, sügavalt helisev isamaaluule ja moodne proosa. Paljudel kaasaja kultuurrahvastel on just kirjanduspuu alumine osa palju vaesem. Eks peame meiegi tunnistama, et kui Kreutzwald XIX sajandil «Kalevipoja» tegi, siis sündis see eeskätt ta enda loominulisest innustumisest, mitte nii palju autentsest pärimusest.
Aserbaidžaanlastel (ehk aseritel ehk Aserbaidžaani türklastel) seevastu on välja panna mitu ehtsat eepilist pärimust. «Dädä Gorgudi raamatu» kõrval on sarnase traditsiooni viljadeks näiteks «Koroglu» ning romantilisema kaldega poeem «Ašuug Gärib». Viimases pealkirjas sisaldub väga oluline võtmesõna – ašuug ehk rahvalaulik. Tõlkes on ašuug «armunu». Aserbaidžaani «armunute» looming eristub teiste rahvaste omast eeskätt suurema musikaalsusega. Ašuug saadab oma laulu keelpillil. Teine iseloomulik joon on see, et ta võib vabalt improviseerida, olemata etteantud sõnades kinni. Alates XVIII sajandist on ašuugide pärimus rikastanud autoriluulet. Vähemalt sama suur mõju on sel traditsioonil aserbaidžaani muusikale. «Dädä Gorgudi raamat» kuulub aga vanimasse kihistusse, kui rahvalaulikuid ei nimetatud veel ašuugideks – nemad olid ozaanid, ašuugide eelkäijad. Ka ozaanid rikastasid oma kangelaslugusid meloodiatega, neid saatsid koorid ja tantsuetendused.
Milline on «Dädä Gorgudi raamatu» koht aserbaidžaanlaste eepilises traditsioonis? Sellele küsimusele vastaksin muud kirjandust võrdluseks võttes umbes nii: see on eepos eeposte hulgas nagu on Nizami (1141-1209) keskaja luuletajate hulgas, nagu Mirzä Fatali Ahhundov (1812-1878) valgustajate hulgas, nagu Sämäd Vurgun (1906-1956) uute luuletajate seas ja Anar (sündinud 1938) kaasaegses proosas. Ühesõnaga, ta on number üks – traditsiooni esimene meeldetulev näide. Ehkki kui asjasse süveneda, siis on olemas teisedki suurepärased näited, mis samuti võiksid aukohale sobida.
Andres Herkel
