Lühike vabadussõja ajalugu

Pealkiri: 101 Eesti arheoloogilist leidu

Autor(id): Tõnno Jonuks ja Kristiina Johanson

Kirjastus: Varrak

Aasta: 2017

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 220

ISBN: 978-9985-3-4090-5

Mõõdud: 217x165 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Siia raamatusse on koondatud 101 arheoloogilise leiu lood. Kaugelt üle miljoni meie muuseumites hoitava leiu hulgast moodustavad need vaid väikese osa, ent nende lugude abil oleme püüdnud näidata, kuidas arheoloogid esemeid uurivad, kuidas saadakse teada esemete vanus ning kasutusviisid ja kuidas on võimalik jõuda vaid mõne leiu järgi tõlgendusteni ammu kadunud ühiskondadest ja inimestest.

Arheoloogia, nagu ka kõik teised teadused, on dünaamiline ja pidevalt muutuv. Nii ei saagi loodud tõlgendusi võtta lõplikena ning uute teadmiste lisandudes või hoopis arheoloogide endi maailmavaate ja teoreetiliste lähtekohtade ümberhindamisel võivad muutuda ka tõlgendused. Siingi raamatus on mitmeid näiteid, kus aastakümneid püsinud tõlgendustele on lisandunud hoopis uued arusaamad. Uued uurimismeetodid ja kiiresti arenevad tehnoloogiad võimaldavad muidu «tummadest» arheoloogilistest leidudest teada saada senisest palju põnevamaid lugusid. Loodetavasti näitab see raamat lugejatele, et ei ole olemas igavaid leide ja ka üksik potikild võib jutustada midagi täiesti uut.

Tõnno Jonuks (snd 1974) on arheoloog. Ta on oma senistes uurimustes keskendunud mineviku religioonidele, viimastel aastatel on põhirõhk kandunud esemeuurimustele. Tegeleb samuti Eesti loodususundi kontseptsiooniga, eriti selle ajalise mõõtmega. Tartu ülikoolis õppis Jonuks vastavatud usuteaduskonnas ning seejärel lõpetas filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna. Ta on tegelenud ka Skandinaavia viikingiaegse religiooniga ja tõlkinud vanaislandi keelest. Praegu töötab Jonuks Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadurina.

Kristiina Johanson (snd 1980) on arheoloog. Tema peamine uurimisvaldkond on kiviaeg ning viimastel aastatel on ta uurinud Eesti tulekivileidude geoloogilist päritolu. Lisaks sellele huvitab teda, kas ja kuidas on võimalik uurida maagiliste praktikate kajastumist ning maagilisi esemeid arheoloogias. Praegu töötab ta Tartu ülikoolis arheoloogia teadurina.

Pealkiri: Ükskord me võidame

Autor(id): Tõnis Tõnisson

Kirjastus: Nädaline

Aasta: 2008

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 457

ISBN:

Mõõdud: 210x145 mm

Formaat: pehmekaaneline

Seisukord: normaalses seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Ajakirjaniku märkmeid taasiseseisvumise algusest

Pealkiri: Põlva Tarbijate Ühistu 1932-2002

Toimetanud: Ever Kaptein, Ilmar Vananurm

Kirjastus: Põlva Tarbijate Ühistu

Aasta: 2002

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 116

ISBN:

Mõõdud: 207x146 mm

Formaat: pehmekaaneline

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Käesolev kogumik pakub ülevaateid tarbijate ühistute seitsme aastakümne pikkusest tegevusest Põlvamaal, hoides väärt hetki ajauttu kadumast.
Raamatu koostamisel on kasutatud mitmetes arhiivides ja Põlva Tarbijate Ühistus säilinud dokumente, oma endiste ja praeguste töötajate mälestusi, väljavõtteid ajakirjandusest, fotosid.

Pealkiri: Tallinn

Toimetanud: L. Abori, H. Arman, V. Maamägi jne

Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus

Aasta: 1955

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: -

ISBN:

Mõõdud: 295x230 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: normaalses seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Eesti NSV Teaduste Akadeemia ajaloomuuseumi väljaanne Tallinna kohta. Paljude piltidega.

Tallinn kuulub Nõukogude Liidu vanemate linnade hulka. Linna ajalooline areng on lahutamatuks osaks kogu eesti rahva ajaloost, mis paljude sajandite keskel on kulgenud kangelaslikus võitluses saksa ja skandinaavia sissetungijate vastu. Tallinna ajalugu annab tunnistust eesti rahva iidsetest sidemetest suure vene rahvaga, nende ühisest võitlusest vabaduse ja sõltumatuse eest. Linna tõeline majanduslik ja kultuuriline õitseng algas aga 1940. aastal, kui eesti rahvas kukutas kapitali võimu, astus nõukogude rahvaste vennalikku peresse ja Tallinnast sai Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi pealinn.
Tallinna linnapildis on säilinud palju keskaegset, mis kokku põimudes uue ehituslaadiga annab linnale omapärase ilme. Albumis esitatakse näiteid nii vanalinnast kui ka uuest, arenevast sotsialistlikust linnast.
Põhiline illustratiivne materjal on valitud Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloomuuseumi fondidest. Mõningat täiendavat materjali on saadud Tallinna Linnamuuseumi, Tallinna ja Tartu Riiklike Kunstimuuseumide, Tartu Riikliku Ülikooli, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi, Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi ja NSV Liidu Teaduste Akadeemia Raamatukogu (Leningrad) fondidest.

Pealkiri: Mineviku mustad kastid. Perestroika laborandi mälestused

Autor(id): Juhan Sillaste

Kirjastus: Varrak

Aasta: 2009

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 207

ISBN: 978-9985-3-1937-6

Mõõdud: 245x175 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Sari: Inimesed ajas

«Mineviku mustad kastid» kõneleb Nõukogude võimu viimasest kümnendist, 1980. aastatest. Kui lõppes järgmise kümnendi esimene, 1991. aasta, oli Eesti taasiseseisvunud riigina juba ÜRO täieõiguslik liige. Tee selleni oli aga pikk ja vaevarikas. Eesti iseseisvust valmistasid ette paljud inimesed erinevatest tegevusvaldkondadest, kes tihtipeale üksteise ettevõtmistest ei teadnudki. Mingil ajahetkel sulandusid kõigi nende püüdlused, taotlused ja pingutused ühte ning viisid seaduspärase tulemuseni.

1980. aastate lõpul nimetati Eestit Nõukogude Liidus välja kuulutatud perestroika laboratooriumiks. Seetõttu võib käesolevat raamatut nimetada ühe laborandi märkmeteks. Autori huvi- ja tegevusalasse kuulusid eelkõige majandusuuendused, millega Eesti jõudis tüki maad kaugemale kui tema saatusekaaslased impeeriumis. Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel andis saadud innovatsioonikogemus meile olulise edumaa teiste endiste liiduvabariikide ees ja aitas kujundada Eesti «edulugu» üleminekul käsumajandusest turumajandusse.