Kuulsaid mehi keskajast

Pealkiri: Peasekretäri vennatütar

Autor(id): Ljubov Brežneva

Kirjastus: Olion 2001

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 350

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

ISBN: 9985-66-235-0

Mõõdud: 217x147 mm

Formaat: kõvakaaneline

Kirjeldus:

Ta oli suur, ilus ja särtsakas mees; naised armastasid teda. Ta oli ka ustav kamraad ja lahe kolleeg, ning mehed hindasid teda. Tema südamliku naeratuse ja hea sõna peale tegid alamad kangelastegusid... 
Niisiis oli ta kunagi lähivaates selline, see mees, kes valitses peaaegu 20 aastat Nõukogude Liitu, seega ka Eestit: Leonid Brežnev, kellest räägiti palju anekdoote, kelle valitsemisajal pandi vähem vangi ja anti rohkem süüa. Hea kuningas? 
«Peasekretäri vennatütre» omapära peitub peaaegu lapsemeelses avaluses ja üksikasjalikkuses, millega autor maalib pildi endast ning oma isast ja onust, Jakov ja Leonid Brežnevist. Nälg, viiruk ja ikoonid, KGB «energilised poisid», Kremli seltskonna orgiad ja võimuvõitlus, parteibosside mornid abielud, mida ei tohi lahutada. Ja keskel ikka kaks kannatavat meest, keda rõhub võimu - nad teavad isegi; et petturvõimu kuldne räpp. Ljubov Brežneva, kasaka-atamanide kange lapselapselaps, ei jäta ütlemata ühtki kibedat sõna kommunismitsirkuse kohta ei oma lellele ega meile, lugejatele.

Pealkiri: Voldemar Päts tagasi koju

Koostanud: Anne Velliste

Kirjastus: Aade 2013

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 544

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat. Esilehel pühendus.

ISBN: 978-9949-9255-2-0

Mõõdud: 240x170 mm

Formaat: kõvakaaneline

Kirjeldus:

Voldemar Päts sündis Olga ja Jakob Pätsi perre 1878. aastal neljanda lapsena vendade Nikolai, Konstantini ja Pauli järel. Temast nooremad olid Peeter ja Marianne. Voldemar Pätsist sai kunstnik ja kunstiõpetaja ning eesti kõrgemale kunstiharidusele aluse panija. Just tema oli Tallinna Kunsttööstuskooli – hilisema Riigi Kunsttööstuskooli – esimene direktor. Koos oma venna Konstantiniga oli ta otseselt seotud „Iseseisvuse manifesti“ väljakuulutamisega. V. Pätsil olid suured teened Vabadussõja-aegse Ühistöö keskjuhatuse esimehena, hiljem Eesti hariduselu kujundajana. Lugejal on harukordne võimalus saada osa tema lapsepõlve- ja noorusmälestustest, aga ta viiakse ka aega, mil sündis Eesti riik. 
1944. a. sügisel oli Voldemar Päts vendadest ja õest ainus, kel õnnestus Nõukogude okupatsiooni eest kodumaalt pääseda. Kogumikus leiab avaldamist see osa V. Pätsi arhiivist, mille tema järeltulijad võõrsil alles on hoidnud. Ja me saame lugeda ka tema neljandat põlve järeltulijast Steve Jürvetsonist.
Voldemar Päts suri Kanadas Montrealis 1958. a. ja on maetud sealsele eesti kalmistule. Nüüd on ta jõudnud tagasi koju.

Pealkiri: Laager Z. Rudolf Hessi salaelu

Autor(id): Stephen McGinty

Kirjastus: Grenader Grupp 2014

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 238

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

ISBN: 978-9949-512-46-1

Mõõdud: 235x167 mm

Formaat: kõvakaaneline

Kirjeldus:

1941. aasta 10. mail hüppas Kolmanda Riigi asefüürer Rudolf Hess Šotimaal Renfrewshire kohal langevarjuga lennukist välja, et kohtuda Hamiltoni hertsogiga, kes näis olevat kohane vahetalitaja rahu sõlmimiseks Briti valitsusega. Pärast kinnipidamist Londoni Toweris viidi ta 20. mail koodnime Z all üle Aldershoti lähedale Mytchett Place'i. 

See mikrofonide ja helisalvestitega varustatud maja, mida valvas pataljon sõdureid, hakkas kandma nimetust «laager Z». 
Churchilli juhtnöörid nägid ette Hessi range isoleerimise ja kõikvõimalike jõupingutuste rakendamise, et hankida temalt ükskõik millist Teise maailmasõja käiku muuta võivat informatsiooni. Järgnenud kuude jooksul peeti maha psühholoogiline heitlus «dünaamilise psühholoogia» uudsetele freudistlikele võtetele toetuvate luureohvitseride ja Hitlerist juuksekarva kaugusel seisnud inimese vahel. 

Stephen McGinty paneb dokumente ning tollaseid ettekandeid, päevikuid, kirju ja märgukirju kasutades tükkhaaval kokku paeluva jutustuse Inglismaa häärberis ette mängitud klaustrofoobiast, paranoiast ja vastaspoole ülekavaldamisest. «Laager Z» on «lukustatud toa mõistatus» ja «lukustatud toaks» on ühe mehe mõistus, mille kohta keegi ei oska kuigivõrd kindlalt öelda, kas see on ikka täie tervise juures.

Pealkiri: Chagall

Autor(id): Jean-Paul Crespelle

Kirjastus: Kunst

Aasta: 1991

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 222

ISBN:

Mõõdud: 210x141 mm

Formaat: pehmekaaneline

Seisukord: esilehel pühendus, muidu normaalses seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Marc Chagall sündis juudi perekonnas 1887. aastal Lozna alevis Viciebski oblastis Valgevenes, mis oli sel ajal osa Venemaa Keisririigist. Chagalli sündimise ajal olid Viciebski rahvastikust pooled juudid. Marc Chagall sündis üheksalapselise pere lastest vanimana. Pere oli vaene. Chagalli isa Zahhar Šagal töötas laomehena heeringasoolamise ettevõttes ja ema Feiga-Ita pidas väikest vürtspoodi. Chagalli vanaisa oli olnud sünagoogis laste usuõpetaja. Hoolimata vaesesust oli Chagallil õnnelik lapsepõlv. Lapsepõlves veetis ta oma aja koduloomadega: koera, kanade, kitse ja eesliga, keda ta tulevikus maalidel kujutama hakkas. Venemaal ei lubatud juudi rahvusest lastel käia vene koolides, seega sai Marc Chagall alghariduse kohalikus juudi koolis, kus ta õppis heebrea keelt ja Vana Testamenti. Emal olid tema suhtes suured lootused ning ta saatis poisi 13-aastasena heasse vene kooli, kuhu tavaliselt juute ei lubatud. Marc Chagall hakkas kunstist huvituma, kui ta nägi oma koolikaaslast joonistamas. Chagall hakkas oma sõbra eeskujul raamatust pilte maha joonistama, temas tärkas soov saada kunstnikuks. Oma teekonda kunstihariduse poole alustas ta 1906. aastal väikeses Viciebski kunstikoolis, mida juhendas kunstnik Yehuda Pen. Marc Chagalli pere rahaline seis ei võimaldanud küll sealse hariduse eest maksta, kuid Pen nõustus teda tasuta õpetama. 

Pealkiri: Giorgione. Romaan

Autor(id): C. Scharten-Antink ja M. Scharten-Antink

Kirjastus: Kunst

Aasta: 1966

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 336

ISBN:

Mõõdud: 210x137 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: ümbrispaber puudub, raamat ise heas seisukorras

Sisu:

Kuulsa kunstniku elust rääkiv biograafiline romaan.