Kirjad Hitlerile. Rahvas kirjutab oma juhile. Senitundmatuid dokumente Moskva arhiivides

Pealkiri: Tankid ja tarakanid. Pealtnägijana lagunevas Nõukogude impeeriumis

Autor(id): Timo Laine

Kirjastus: Varrak 2018

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 368

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

ISBN: 978-9985-3-4318-0

Mõõdud: 215x145 mm

Formaat: kõvakaaneline

Kirjeldus:

Mõnikümmend aastat tagasi lõppesid metsad, järved ja jõed Soome kaardil sageli paksu punase joonega, millest ida pool polnud muud kui valge – seal algas suur tundmatu. Teadatahtmine äratab uudishimu ja nii püüdis raamatu autor juba koolipoisina piiluda idapiiri taha, et näha, mis seal tegelikult toimub. Tartu ülikoolis õppides võttis ta ette arvukalt reise kõigepealt paljudesse Ida-Euroopa riikidesse ja lõpuks ka Nõukogude Liitu ning oli seal mitmete murranguliste sündmuste pealtnägija ja osaline. Oma rännakutel läbi laguneva sotsialismileeri nägi ta mõndagi mõistetamatut ja imestamisväärset, kohtus paljude inimestega, kelle kaudu talle avanes nende maade argipäev.
Timo Laine on vaatleja ja mõtiskleja, kes otsib vastust küsimusele, miks täiuslikuna näiv ideoloogia on sünnitanud nii ebatäiusliku praktika. Autori erilise huvi ja armastuse objektiks on väike naabermaa Eesti, kus ta elab koos eestlastega läbi kogu maa vabanemisprotsessi ja leiab 2006. aastal üllatusega, et ka talle on Eestis püstitatud mälestusmärk.
Timo Laine (snd 1968) on Ida-Euroopa ja Nõukogude Liidu poliitikaajaloo ekspert ning Praha Karli ülikooli soome keele ja kultuuri lektor.

Pealkiri: Punase viisnurgaga kurjus. Lugu Nõukogude allveelaeva tuumarünnaku katsest USA vastu

Autor(id): Kenneth Sewell, Clint Richmond

Kirjastus: Olion

Aasta: 2010

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 366

ISBN: 978-9985-66-608-1

Mõõdud: 22x150 mm

Formaat: pehmekaaneline

Seisukord: raamatu kaaned pisut kulunud, sisu olemas ja loetav.

Sisu:

Nõukogude tuumarelvastusega allveelaev K-129 uppus 1968. a alguses Havai lähistel, sadu miile USA rannikule lähemal, kui see oleks pidanud asuma. Käesolevasse raamatusse kogutud ümberlükkamatud tõendid ei jäta kahtlust, et allveelaev K-129 hukkus, püüdes välja lasta tuumaraketti ilmselt Pearl Harbori mereväebaasi pihta.
Nüüdseks on teada, et Nõukogude Liidul puudus info tuumaallveelaeva asukohast ja et sellest oli saanud omapäi liikuja. Samal ajal kui Nõukogude väejuhatus meeleheitlikult oma laeva taga otsis, oli USA luure kindlaks teinud selle hukkumispaiga. President Nixoni administratsioon käivitas ülisalajase projekti uppunud K-129 merepõhjast ülestõstmiseks. Vastupidi aastaid maailmale edastatud valeinfole kulges ülestõstmine väga edukalt. Kui allveelaev oli päevavalgele toodud, selgus, et see oli püüdnud esineda Hiina allveelaevana – eesmärgiga provotseerida sõda Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahel. Tegemist oli hoolikalt kavandatud operatsiooniga, millel õnnestumise korral olnuks katastroofilised tagajärjed. Pärast laeva ülestõstmist paranesid USA suhted nii Nõukogude Liidu kui Hiinaga. Kas võis hukkunud allveelaevast saadud info olla otsustavaks teguriks USA–NSVL pingelõdvendusel ja Hiina avanemisel Lääne jaoks?

Pealkiri: Sinimäed 1944. II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis

Autor(id): Mart Laar

Kirjastus: Varrak

Aasta: 2012

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 412

ISBN: 978-9985-3-2615-2

Mõõdud: 215x150 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

1944. aastal Narva jõel ja Sinimägedes toimunud heitlused on veriseimad Eesti pinnal peetud lahingutest. 1944. aasta kevadel kujunes Narva rinne siia koondatud jõudude kontsentratsiooni poolest kõige kuumemaks kohaks idarindel. Narva all peatati Punaarmee edasitung üheksaks kuuks, siin hukkusid kümned tuhanded sõdurid.

Käesolev raamat annab mälestustele ja rikkalikule arhiivimaterjalile tuginedes esimese põhjalikuma ülevaate Narva jõel ja Sinimägedes toimunud lahingutest, kajastades Punaarmee sissetungi Eestis, Punaarmee sillapeade hävitamist Narva jõel, lahinguid Krivasoo sillapeal 1944. aasta märtsis-aprillis, Auvere lahingut, Narva langemist ja lahinguid Sinimägedes. Raamat on osa Eesti 1944. aasta lahinguid käsitlevast tetraloogiast, kuhu kuuluvad ka «Emajõgi 1944», «September 1944» ja «Saaremaa 1944».

Täiendatud ja parandatud kordustrükk.

Pealkiri: Idarinde aumärgid. Eesti sõjamehed

Autor(id): Mati Õun, Hanno Ojalo ja Kadri Tera

Kirjastus: Grenader Grupp

Aasta: 2015

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 152

ISBN: 978-9949-512-65-2

Mõõdud: 215x153 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Käesolevas raamatus antakse ülevaade Teise maailmasõja Idarindel võidelnud erinevate riikide ja rahvaste aumärkidest ja nendega autasustamisest. Tuleb välja, et Suur-Saksamaa eelistas autasude jagamisel muidugi omasid „tõelisi aarialasi” ja teiste rahvuste sangaritele jagus aumärke tunduvalt vähem, kui õiglane olnuks.

Samuti on antud valik erinevate auastmetega eesti sõjameeste elulugusid, keda ei vääristatud kõige kõrgemate aumärkidega. Rüütliristi ja Kuldtähe kavaleridele on reeglina suurimat tähelepanu pööratud, seekord leiavad käsitlemist ka need mehed, kes seni ehk nende varju on jäänud. Valitud seltskonnas on eestlasi, kes teenisid nii Saksa, Soome kui ka NSV Liidu sõjavägedes.

Pealkiri: Armee paguluses. Teise Poola armeekorpuse arengulugu

Autor(id): Władysław Anders

Kirjastus: Olion

Aasta: 2006

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 268

ISBN: 9985-66-462-0

Mõõdud: 215x140 mm

Formaat: pehmekaaneline

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

W. Anders, ühe Poola relvajõudude suurema üksuse ülem, jutustab oma raamatus Teise maailmasõja neist sündmustest, milles ta ise osales. 
Kui natsid Venemaale kallale tungisid, formeeriti Nõukogude-Poola kokkuleppe järgi Siberisse küüditatud poolakatest uus armee NSVL-i territooriumil. W. Anders nimetati selle väeüksuse ülemjuhatajaks. Läbirääkimised Stalini, Churchilli ja Poola vägede vahel lõppesid II poola armeekorpuse üleviimisega Briti kontrolli all Iraani. Korpus muutus üheks kõige enam kardetud sõjajõuks II maailmasõjas. 
Jäänud võitmatuks lahinguis, reetsid lääneliitlased nad Jaltas. Anders hoiatas lääneliitlasi mitte usaldama Nõukogude Liitu, kuid tema hoiatus langes kurtidele kõrvadele. Kuulnud sobingust Jaltas, märkis ta: 
«On võimatu ette kujutada, et inimkond on äkki pimedusega löödud ja tegelikult kaotanud surmaohutunnetuse.» 
Lääneliitlased arvasid, et nad on sõja võitnud, kuid taipasid õige pea, et nad on sattunud silmitsi totalitarismiga...