Friedebert Tuglas sõnas ja pildis

Pealkiri: Kummitus muusikatoas, Doktor Vallaku mõistatus

Autor(id): Herta Laipaik

Kirjastus: Eesti Raamat 1977

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 238

Seisukord: üsna kulunud kaaned, kui loetav sisu

Mõõdud: 200x130 mm

Formaat: pehmekaaneline

Kirjeldus:

Herta Laipaik (õieti Herta Leilia Kornev; 29. jaanuar 1921 Hummuli vald – 17. jaanuar 2008 Tallinn) oli eesti kirjanik.
Tema loomingus annavad tooni folkhorror'i sugemetega kunstmuistendid. Rahvapärimused on kirjaniku loomingule olnud suur inspiratsiooniallikas, aidates tal luua Eesti kirjanduses ainulaadse kunstmuistendite žanri.

Herta Laipaik on andnud meile inspektor Vinnali - "Kummitus muusikatoas. Doktor Vallaku mõistatus" ning "Professor Lillepooli kroonika". 

Pealkiri: Lambavarga Näpsi lorijutte

Autor(id): Peet Vallak

Kirjastus: Noor-Eesti 1938

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 197

Seisukord: vanusele vastavalt kulunud, kuid loetav raamat.

ISBN:

Mõõdud: 204x140 mm

Formaat: pehmekaaneline

Kirjeldus:

Valik novellette, satiire, humoreske ja groteske.

Pealkiri: Kui ma alles noor veel olin

Autor(id): Herman Sergo

Kirjastus: Eesti Raamat

Aasta: 1980

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 248

ISBN:

Mõõdud: 205x137 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: normaalses seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Kogumik sisaldab viit juttu: "Lapsepöli", "Kui mina alles noor veel olin", "Kooliraha teenimas", "Tules kumava taeva all" ning "Proovitund". Jutud loovad pildi rannaküladest pärit inimeste elust ja käekäigust kodupaigas ning kaugematel teedel; ajapiirdeks on XX sajandi algus ja 1944. aasta sügis. 

Pealkiri: Nimed marmortahvlil

Autor(id): Albert Kivikas

Kirjastus: Eesti Päevaleht

Aasta: 2005

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 312

ISBN: 84-9819-341-9

Mõõdud: 210x125 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Sari: Eesti Päevalehe raamat. XX sajandi romaan, sarja osa: 14

Menuraamat «Nimed marmortahvlid» (1936) on Vabadussõja ainetel kirjutatud romaan, millega autor pälvis ka riikliku tähelepanu. Teos on mitmeti autobiograafiline, põhinedes suuresti tõestisündinud lugudel. Peategelaseks on koolipingist koos kaaslastega vabatahtlikult sõjatandrile sattunud nooruke Henn Ahas. Autor ise on samuti õppinud Tartus, kus ta 1918. aastal sarnaselt peategelasega astus kooli lõpetamata sõjasalga liikmeks. Romaan toob välja ka omaaegse dilemma: kumb pool valida, kas punased või valged? Suur osa on romaanis ka sõja mõjul noortele – esialgu arglikele ja eluvõõratele poisikestele, kellest ükski ei jää sõja hävitavatest mõjudest puutumata.

Albert Kivikas (1898–1978) sündis Suure-Jaani alevikus. Ta on üks omanäolisemaid 20. sajandi eesti kirjanikke, kes sai laiema tuntuse osaliseks oma novellikoguga «Sookaelad» (1919, Mart Krausi pseudonüümi all). Kivikas tegutses ka vasakpoolse kallakuga ajakirjas Murrang ja oli ajalehe Eesti Sõna peatoimetaja. Samuti kuulus kirjanik luuleühingusse Tarapita.

24. veebruaril 1939 kanti Estonia teatris pidulikult ette samal teosel põhinev dramatiseering, mis suurte ovatsioonidega vastu võeti. Suur edu saatis ka Elmo Nüganeni lavastatud samanimelist filmi peaosas Priit Võigemastiga. 

Pealkiri: Elupiletiga Venemaalt - 99,99

Autor(id): Thavet Atlas

Kirjastus: Esper Thompson

Aasta: 2013

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 148

ISBN: 978-9949-9239-2-2

Mõõdud: 210x140 mm

Formaat: pehmekaaneline

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Thavet Atlase romaan „Elupiletiga Venemaalt“ on oskuslik kombinatsioon kaasahaaravast armastusloost ning fantastilisest seiklusjutust. Romaani tegevus viib meid küll tänapäeva Venemaale, ent kahes, omavahel esialgu raskesti kokkusobivas loos antakse ohtralt vihjeid ka aja- ja kultuuriloole, esitatakse vaimukaid mõttekäike Venemaa argielu kohta ning polemiseeritakse ohtralt ka mitmesuguste ajalooliste sidemete üle. Hargnev lugu on esitatud napi, minimalistlikult terava ja täpse huumoriga, mida iseloomustavad näitemängulised dialoogid ja olukorrad ja kus kõik on samas looritatud ka mingit laadi peidetud melanhooliaga. Kõik see meenutab stiililt Vene 20. sajandi kirjanike, nagu Venedikt Jerofejev ja Viktor Pelevin, loomingut, aga mingis mõttes ka Eesti kultushumoristi Andrus Kivirähki oma.

Romaani tegelased, nagu kirjanik Ernest Hemingway, Jack London, Lev Tolstoi seiklevad Tuula ja Kurski lähistel koos Eesti ajalooliste suurkujude, kunstniku Johann Köleri ning maadleja Georg Lurichiga, kaaslasteks veel kirjanduslikud-folkloorsed tegelased Ostap Bender, luuraja Max Otto von Stirlitz ning militsionäär Onu Stjopa. Pöörase kamba omamoodi sidujaks ja sündmuste käivitajaks on raamatu peategelane, Eestist Venemaale armastatud naise juurde siirdunud Roland, kes traagilistel ja veidi segastel põhjustel on kontakti oma kaasaga kaotanud ning eksleb nüüd donquijotelikult kui sihitu sõdur mööda talle praktilisel tasandil tuttavat, kuid olemuslikult siiski võõrast Venemaa keskkonda.

Romaanis seikluslooga paralleelselt esitatud kõrvallugu on pealoo omamoodi eellugu. Selles selgub, et interneti teel tutvunud ning esialgu vaid virtuaalsel teel suhelnud kaks noort inimest on leidnud teineteises nii lähedase hingesugulase, et hoolimata riigi- ja kultuurilistest piiridest otsustab noormees pisikesest naaberriigist oma ihaldatud daami juurde teise riiki külla sõita. Kogu kirjeldus on seikluslooga teravalt kontrastne, seda nii kasutatud sõnavara kui ka teksti üldise ülesehituse poolest. Klassikalisele romantismile omaselt kasutatakse siin keelt, mis on tulvil armastuspaatost, kirge, õrnust ning mis lõikab teravalt läbi paralleelloos esineva argikeele ja tänavaargoo. Kahjuks kohtab värske noorpaar mitmeid argielulisi takistusi, Roland ei suuda võõras keskkonnas kohaneda ning kõigele lisaks lõpeb ka Rolandi kaasa Julia rasedus nurisünnitusega.

Niiviisi romaani edenedes tekib lugejal ilmselt küsimus, mis neid kahte erinevat lugu seob ja miks nad on üheks romaaniks liidetud. Seda enam, et seiklejate personaalset psühholoogiat ei avata, nende persoonid jäävad vaid kontuursete karakterite tasemele ning tõeliselt kirglikult asub kogu kamp arutama vaid poliitilisi küsimusi. Kõik muu tundub kuidagi asendustegevuse või isegi tegevusetusena.

Lahendus saabub alles teksti lõpuosas ning tuleb tunnistada, et see on meisterlik. Siin tekib pööre, kus kaks maailma kohtuvad, kaks paralleelset sirget lõikuvad ning isegi küünikutest saavad romantikud. Selgub, et salamisi on peategelasele kogu kambaga kaasa elatud ning näiliselt „juhuslik kokkusaamine“ oli algusest peale planeeritud eesmärgiga eksinud ja kannatanud hing koju aidata, millest võiks alguse saada ka tema taaskohtumine oma armastatud naisega. Tekib tõdemus, et mitte miski, isegi rahvustunne ega kellegi loomingulised kavatsused, saati siis materiaalne heaolu, Vene kultuuriruumis nii oluline „kõva mehe mängimine“ või lihtne lõbujanu ei ületa kahe inimese vahelist jäägitut romantilist armastust.

Seega võib lõpetuseks märkida, et „Elupiletiga Venemaalt“ on tugevalt sentimentaalse sõnumiga teos, mida võib mööndustega nimetada isegi lemberomaaniks. Samas on teose sisu eklektiline ja mitmetahuline, stiil muutlik, sisaldades ka väiksemaid metatekste ja isegi poeesiat. Terava ja haarava dialoogi kaudu vastab see kindlasti paljude lugejate tänapäevastele ootustele.