Elu kui kabaree

Pealkiri: Aleksander Vassiljevitš Suvorov

Autor(id): K. Ossipov

Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus 1953

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 233

Seisukord: vanusele vastavalt kulunud. Raamat on köitest pisut lahti tulnud ja kaaned määrdunud.

Mõõdud: 225x150 mm

Formaat: kõvakaaneline

Kirjeldus:

Elulooline raamat

Venemaa Keisririigi väejuht ja poliitikategelane (24. november 1729 Moskva – 18. mai 1800 Peterburi)

Pealkiri: Voldemar Päts tagasi koju

Koostanud: Anne Velliste

Kirjastus: Aade 2013

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 544

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat. Esilehel pühendus.

ISBN: 978-9949-9255-2-0

Mõõdud: 240x170 mm

Formaat: kõvakaaneline

Kirjeldus:

Voldemar Päts sündis Olga ja Jakob Pätsi perre 1878. aastal neljanda lapsena vendade Nikolai, Konstantini ja Pauli järel. Temast nooremad olid Peeter ja Marianne. Voldemar Pätsist sai kunstnik ja kunstiõpetaja ning eesti kõrgemale kunstiharidusele aluse panija. Just tema oli Tallinna Kunsttööstuskooli – hilisema Riigi Kunsttööstuskooli – esimene direktor. Koos oma venna Konstantiniga oli ta otseselt seotud „Iseseisvuse manifesti“ väljakuulutamisega. V. Pätsil olid suured teened Vabadussõja-aegse Ühistöö keskjuhatuse esimehena, hiljem Eesti hariduselu kujundajana. Lugejal on harukordne võimalus saada osa tema lapsepõlve- ja noorusmälestustest, aga ta viiakse ka aega, mil sündis Eesti riik. 
1944. a. sügisel oli Voldemar Päts vendadest ja õest ainus, kel õnnestus Nõukogude okupatsiooni eest kodumaalt pääseda. Kogumikus leiab avaldamist see osa V. Pätsi arhiivist, mille tema järeltulijad võõrsil alles on hoidnud. Ja me saame lugeda ka tema neljandat põlve järeltulijast Steve Jürvetsonist.
Voldemar Päts suri Kanadas Montrealis 1958. a. ja on maetud sealsele eesti kalmistule. Nüüd on ta jõudnud tagasi koju.

Pealkiri: Soomepoiss meenutab, Tartu piirkonna soomepoiste jutustusi

Koostanud: Harri Kask

Kirjastus: Grenader 2011

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 170

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

ISBN: 978-9949-448-63-0

Mõõdud: 210x150 mm

Formaat: pehmekaaneline

Kirjeldus:

Soomepoisteks kutsutakse tavaliselt neid Eesti mehi, kes Teise maailmasõja päevil võitlesid relv käes Soome armee ridades Punaarmee vastu. Hiljem tulid soomepoisid tagasi kodumaale, jätkamaks võitlust siin juba Eesti vabaduse eest.
Neid kaugeid aegu on jäänud meenutama neis lahinguis langenute hauad ja mälestusmärgid. Soomepoisid peavad seda mälestust kalliks ja teevad kõik selle säilitamiseks. 

Soomepoiste elu ja saatust on kajastatud mitmetes Eesti ja Soome autoritelt ilmunud raamatutes. 
Mitte kõigil soomepoistel pole olnud soovi ega võimalust ülevaadet oma sellest eluperioodi trükisõnas avaldada. Küll aga on huvi pakkunud pajatada üksikutest elujuhtumitest nii sõja-aastail kui ka enne ja pärast sõda. 

Käesolev kogumik “Soomepoiss meenutab” sisaldabki endas Tartu piirkonna soomepoiste jutte, mida nad oma koosviibimistel kohvitassi taga üksteisele on rääkinud ja mida siis ka lindistati. Osa meestest on oma mälestusi ka kirja pannud, mõningaid jutustusi on täiendatud intervjuu korras, üks jutustus on varem trükisõnas avaldatud. Need mälestused väljendavad ühtlasi ka meie ellusuhtumist.

Pealkiri: Marie Underi päevikud. 1922-1957

Koostanud: Rutt Hinrikus

Kirjastus: Kultuuriministeerium ja Ekspress Meedia 2017

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 148

Seisukord: väga heas seisukorras raamat

ISBN: 978-9949-9898-1-2

Mõõdud: 214x153 mm

Formaat: kõvakaaneline

Kirjeldus:

Kelle oma on Marie Underi päevik? Kes pidas Underi päevikut? Isepäine, nagu koostaja Rutt Hinrikus oma saatesõnas märgib, on see päevik tõesti.

1914. aastal kingib Artur Adson oma armastatule sünnipäevaks hõbedaste leheservadega ning initsiaalidega MU ja kuupäevaga 15. III 1914 varustatud hoolikalt köidetud kaustiku. Möödub kaheksa aastat ning alles siis hakkavad selle valged lehed täituma – algul Underi enda, hiljem aga üha enam Adsoni käekirjas sissekannetega. Ühele päevikuköitele lisandub ajas rööbiti teine, lahtistel lehtedel kolmaski.

Nende raamatukaante vahel ajaliselt järjestatuna annavad need päevikumärkmed fragmentaarse sissevaate nii luuletajapaari argimuredesse kui ka harvadesse pühapäevadesse, olles tänu Adsoni jäädvustamistarbele väärtuslik lisandus meie suure ja aegumatu luuletaja, kuid eelkõige ühe sureliku inimese tundmaõppimise teel.

Pealkiri: Kapteni kohus. Somaalia piraadid, allveediversandid ja ohtlikud päevad merel

Autor(id): Richard Phillips ja Stephan Talty

Kirjastus: Helios

Aasta: 2014

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 204

ISBN: 978-9949-9614-8-1

Mõõdud: 180x150 mm

Formaat: pehmekaaneline

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

"8. aprill 2009 ei alanud kapten Richard Phillipsi jaoks kuidagi eriliselt, oli täiesti tavaline tööpäev Maersk Alabama pardal. USA lipu all sõitva laeva lastiks oli toit ja põllumajandussaadused Maailma Toidupangale. Sel päeval sai aga argirutiin otsa, kui Somaalia piraadid üle reelingu kaubalaeva tekile tungisid.
Piraadid ei osanud aga oodata, et meeskond on valmis vastu võitlema. Samuti ei osanud nad ette näha, et kapten ise pakub ennast pantvangiks ja nõuab vastutasuks laeva ja meeskonna vabastamist. Piraatidel ei tekkinudki võimalust kaubelda, sest nende vastas seisis eneskindel ja konktreetse jutuga kapten Phillips. Nad võtsid ta lihtsalt endaga kaasa. Järgnes pingeid täis viis päeva kestnud seisak, kus kapteni vaimset vastupanujõudu purustada prooviti, ent kaptenil olid teised plaanid ...
""Kapteni kohus"" on uskumatu lugu tavalisest mehest, kellest sai oma kohuse täitmisel kangelane. Tema lugu – see raamat – on saanud ka filmiks ja ülemaailmseks kassahitiks."