Eestlanna Pariisis

Pealkiri: Tallinna romaan ehk kilukarbisiluett

Autor(id): Paavo Kangur

Kirjastus: Helios

Aasta: 2016

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 167

ISBN: 978-9949-554-64-5

Mõõdud: 195x137 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Neli pisisekeldajat otsivad oma isikliku õnne ja edu 21. sajandi alguse Tallinnas, unistades suurest rahast ja veel suuremast armastusest. Neile tundub, et parim tee eesmärkide elluviimiseks on luua oma erakond. Ühel päeval kohtuvad nad ärimehega, kes pakub neile müügiks e-hääli teenete vastu.

Seda võib lugeda kui lihtsalt iroonilist romaani tänapäeva Tallinna narridest ja narrikestest. Siiski saab lehekülgi keerates järjest selgemaks, et paljud raamatu kangelased koos oma tegude ja mõtetega on maha kirjutatud tegelikust elust. Niisiis omal moel hoiatusraamat sinisilmsetele, kes kipuvad uskuma, et põlvkonnavahetus poliitikas toob tingimata kaasa värskeid mõtteid, innovatiivseid ideid ja lennukaid aateid.
Anu Jõesaar, kirjastaja ja ajakirjanik.

Pealkiri: Verikambi

Autor(id): Reeli Reinaus

Kirjastus: Varrak

Aasta: 2016

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 351

ISBN: 978-9985-3-3573-4

Mõõdud: 200x130 mm

Formaat: pehmekaaneline

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Neli keskkooliõpilast – Kirke, Joonas, Gustav ja Elina – eksivad metsas matkates ära ja on sunnitud veetma öö mahajäetud veskis. Kui hommik koidab, on kõigil hea meel sellest kõhedust tekitavast kohast pääseda, ent miski pole enam endine.

Joonas on võtnud veskist salaja kaasa vana fotoalbumi ja sealt leitud pilt tundmatust tüdrukust põhjustab temas hirmu, mida ta seletada ei suuda. Kirket haaravad tahtmatud kirjutamishood ja tal on tunne, nagu kõneleks tema kaudu keegi teine. Ainsana näib veskist ja seal toimuvast midagi teadvat Gustav, kuid temal on omad saladused, mida ta kiivalt varjab. Olukord võtab veelgi õudustäratavama pöörde siis, kui veskisse sattunud noor muusik kirjutab sellise hittloo, mis kohe kõigile mällu sööbib, ent tasahilju kuulajatelt mõistuse röövib. Mingid vanad ja vaevatud jõud on üles äratatud ning ihuvad kättemaksu selle eest, mis saadeti korda aastasadu tagasi. Keegi peab ebaõigluse eest maksma, aga kes?

Reeli Reinaus (snd 1977) on kirjutanud peamiselt laste- ja noorteraamatuid ning avaldanud kaks luulekogu. Et autor on õppinud nii teoloogiat kui ka folkloori, käsitleb ta oma teostes sageli eesti rahvaluule ja -usundiga seotud nähtusi. Kirjastuselt Varrak on varem ilmunud Reeli Reinausi romaanid «Kliinilised valed», «Praktiline nõiakunst» ja «Deemoni märk».

Pealkiri: Heliseb-kõliseb...

Autor(id): Teet Kallas

Kirjastus: Eesti Raamat

Aasta: 1972

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 446

ISBN:

Mõõdud: 205x135 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: normaalses seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Romaan-revüü ehk Lihtne ja tõepärane kirjeldus bioloogiakandidaat Kaaro Neeme viibimisest noorte suvepäevadel mõnes Eesti NSV rajoonis 196... aasta juunikuus. 

Pealkiri: Nimed marmortahvlil

Autor(id): Albert Kivikas

Kirjastus: Eesti Päevaleht

Aasta: 2005

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 312

ISBN: 84-9819-341-9

Mõõdud: 210x125 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Sari: Eesti Päevalehe raamat. XX sajandi romaan, sarja osa: 14

Menuraamat «Nimed marmortahvlid» (1936) on Vabadussõja ainetel kirjutatud romaan, millega autor pälvis ka riikliku tähelepanu. Teos on mitmeti autobiograafiline, põhinedes suuresti tõestisündinud lugudel. Peategelaseks on koolipingist koos kaaslastega vabatahtlikult sõjatandrile sattunud nooruke Henn Ahas. Autor ise on samuti õppinud Tartus, kus ta 1918. aastal sarnaselt peategelasega astus kooli lõpetamata sõjasalga liikmeks. Romaan toob välja ka omaaegse dilemma: kumb pool valida, kas punased või valged? Suur osa on romaanis ka sõja mõjul noortele – esialgu arglikele ja eluvõõratele poisikestele, kellest ükski ei jää sõja hävitavatest mõjudest puutumata.

Albert Kivikas (1898–1978) sündis Suure-Jaani alevikus. Ta on üks omanäolisemaid 20. sajandi eesti kirjanikke, kes sai laiema tuntuse osaliseks oma novellikoguga «Sookaelad» (1919, Mart Krausi pseudonüümi all). Kivikas tegutses ka vasakpoolse kallakuga ajakirjas Murrang ja oli ajalehe Eesti Sõna peatoimetaja. Samuti kuulus kirjanik luuleühingusse Tarapita.

24. veebruaril 1939 kanti Estonia teatris pidulikult ette samal teosel põhinev dramatiseering, mis suurte ovatsioonidega vastu võeti. Suur edu saatis ka Elmo Nüganeni lavastatud samanimelist filmi peaosas Priit Võigemastiga. 

Pealkiri: Elupiletiga Venemaalt - 99,99

Autor(id): Thavet Atlas

Kirjastus: Esper Thompson

Aasta: 2013

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 148

ISBN: 978-9949-9239-2-2

Mõõdud: 210x140 mm

Formaat: pehmekaaneline

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Thavet Atlase romaan „Elupiletiga Venemaalt“ on oskuslik kombinatsioon kaasahaaravast armastusloost ning fantastilisest seiklusjutust. Romaani tegevus viib meid küll tänapäeva Venemaale, ent kahes, omavahel esialgu raskesti kokkusobivas loos antakse ohtralt vihjeid ka aja- ja kultuuriloole, esitatakse vaimukaid mõttekäike Venemaa argielu kohta ning polemiseeritakse ohtralt ka mitmesuguste ajalooliste sidemete üle. Hargnev lugu on esitatud napi, minimalistlikult terava ja täpse huumoriga, mida iseloomustavad näitemängulised dialoogid ja olukorrad ja kus kõik on samas looritatud ka mingit laadi peidetud melanhooliaga. Kõik see meenutab stiililt Vene 20. sajandi kirjanike, nagu Venedikt Jerofejev ja Viktor Pelevin, loomingut, aga mingis mõttes ka Eesti kultushumoristi Andrus Kivirähki oma.

Romaani tegelased, nagu kirjanik Ernest Hemingway, Jack London, Lev Tolstoi seiklevad Tuula ja Kurski lähistel koos Eesti ajalooliste suurkujude, kunstniku Johann Köleri ning maadleja Georg Lurichiga, kaaslasteks veel kirjanduslikud-folkloorsed tegelased Ostap Bender, luuraja Max Otto von Stirlitz ning militsionäär Onu Stjopa. Pöörase kamba omamoodi sidujaks ja sündmuste käivitajaks on raamatu peategelane, Eestist Venemaale armastatud naise juurde siirdunud Roland, kes traagilistel ja veidi segastel põhjustel on kontakti oma kaasaga kaotanud ning eksleb nüüd donquijotelikult kui sihitu sõdur mööda talle praktilisel tasandil tuttavat, kuid olemuslikult siiski võõrast Venemaa keskkonda.

Romaanis seikluslooga paralleelselt esitatud kõrvallugu on pealoo omamoodi eellugu. Selles selgub, et interneti teel tutvunud ning esialgu vaid virtuaalsel teel suhelnud kaks noort inimest on leidnud teineteises nii lähedase hingesugulase, et hoolimata riigi- ja kultuurilistest piiridest otsustab noormees pisikesest naaberriigist oma ihaldatud daami juurde teise riiki külla sõita. Kogu kirjeldus on seikluslooga teravalt kontrastne, seda nii kasutatud sõnavara kui ka teksti üldise ülesehituse poolest. Klassikalisele romantismile omaselt kasutatakse siin keelt, mis on tulvil armastuspaatost, kirge, õrnust ning mis lõikab teravalt läbi paralleelloos esineva argikeele ja tänavaargoo. Kahjuks kohtab värske noorpaar mitmeid argielulisi takistusi, Roland ei suuda võõras keskkonnas kohaneda ning kõigele lisaks lõpeb ka Rolandi kaasa Julia rasedus nurisünnitusega.

Niiviisi romaani edenedes tekib lugejal ilmselt küsimus, mis neid kahte erinevat lugu seob ja miks nad on üheks romaaniks liidetud. Seda enam, et seiklejate personaalset psühholoogiat ei avata, nende persoonid jäävad vaid kontuursete karakterite tasemele ning tõeliselt kirglikult asub kogu kamp arutama vaid poliitilisi küsimusi. Kõik muu tundub kuidagi asendustegevuse või isegi tegevusetusena.

Lahendus saabub alles teksti lõpuosas ning tuleb tunnistada, et see on meisterlik. Siin tekib pööre, kus kaks maailma kohtuvad, kaks paralleelset sirget lõikuvad ning isegi küünikutest saavad romantikud. Selgub, et salamisi on peategelasele kogu kambaga kaasa elatud ning näiliselt „juhuslik kokkusaamine“ oli algusest peale planeeritud eesmärgiga eksinud ja kannatanud hing koju aidata, millest võiks alguse saada ka tema taaskohtumine oma armastatud naisega. Tekib tõdemus, et mitte miski, isegi rahvustunne ega kellegi loomingulised kavatsused, saati siis materiaalne heaolu, Vene kultuuriruumis nii oluline „kõva mehe mängimine“ või lihtne lõbujanu ei ületa kahe inimese vahelist jäägitut romantilist armastust.

Seega võib lõpetuseks märkida, et „Elupiletiga Venemaalt“ on tugevalt sentimentaalse sõnumiga teos, mida võib mööndustega nimetada isegi lemberomaaniks. Samas on teose sisu eklektiline ja mitmetahuline, stiil muutlik, sisaldades ka väiksemaid metatekste ja isegi poeesiat. Terava ja haarava dialoogi kaudu vastab see kindlasti paljude lugejate tänapäevastele ootustele.