Eestikeelne ajakirjandus 1766-1940 I (A-N) ja II (O-Ü)

Pealkiri: Surm Belmontis

Autor(id): Sebastian Junger

Kirjastus: Eesti Raamat 2008

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 232

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

ISBN: 978-9985-65-647-1

Mõõdud: 205x140 mm

Formaat: kõvakaaneline

Kirjeldus:

1963. aastal, kui Bostonit ja selle ümbrust hoidsid juba mõnda aega ärevil metsikud kuritööd, mida tunti Bostoni kägistamistena, sooritati mõrv Bostoni vaikses eeslinnas Belmontis, ainult mõne kvartali kaugusel selle raamatu autori Sebastian Jungeri perekonnakodust – mõrv, mis näis täpselt klappivat Kägistaja maneeriga. Mustanahaline mees Roy Smith, kes oli sel päeval saadetud koristama ohvri maja, arreteeriti, anti kohtu alla ja mõisteti süüdi. Kuid Bostoni Kägistaja terror jätkus.

Kaks aastat hiljem tunnistas Albert DeSalvo, Jungerite endine ehitustööline, kes oli veetnud sageli aega Sebastiani ja ta emaga, et tema on Bostoni Kägistaja. Raamatu autor Sebastian Junger arendab oma perekonda üsna lähedalt puudutanud tragöödia Ameerika rassismi ja kohtusüsteemi aluste analüüsiks ja osutab mitmetele vajakajäämistele õigusemõistmise valdkonnas.
See on põnev ja peenetundeline kroonika eludest, mis põrkavad kokku ja hävitatakse maailma ühes arenenumas ja rikkamas riigis. Käesolevat teost on võrreldud Truman Capote’i kuulsa raamatuga "Külmavereliselt".

Pealkiri: Vabadussõja mälestusmärgid I osa

Autor(id): Ain Krillo, Jaak Pihlak, Mati Strauss, Rene Viljat

Kirjastus: M. Strauss

Aasta: 2002

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 328

ISBN: 9985-78-669-6

Mõõdud: 305x225 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Käesolev raamat tutvustab sõnas ja pildis 204 Eesti Vabadussõjaga seonduvat ja Vabadusristi kavaleridele pühendatud mälestusmärki. Vormilt sageli üsna lihtsaid sambaid püstitades avaldas rahvas austust neile, kes aitasid Eestile kätte võita riikliku sõltumatuse. Mälestusmärgid ise aga kujunesid Eesti vabaduse sümboleiks. Iseseisvuse esimese perioodi jooksul avati monumente üle kogu maa 170. Enamik sammastest oli pühendatud Vabadussõjas langenud omakandi meestele, väeosadele või punase terrori ohvritele, teised tähistasid lahingupaiku või märkisid piiri, kus vaenlase pealetung peatati.
Nõukogude okupatsiooni ajal suurem osa vabadussambaid lõhuti, rikuti või peideti, kuid mälestus monumentidest püsis. Niipea, kui olud võimaldasid, algas sammaste hoogne taastamine, kas endisel või mõningal määral muudetud ning täiendatud kujul. Aastaks 2002 oli taaspüstitamata veel vaid 30 (neist 7 kontrolljoone taga) esimesel iseseisvusperioodil püstitatud mälestusmärki. Lisaks neile on rajatud nüüd ka 11 täiesti uut sammast ning 23 tähist Vabadusristi kavaleride mälestuseks.

Pealkiri: Suur teleraamat. 50 aastat televisiooni Eestis 1955-2005

Autor(id): Hagi Šein

Kirjastus: TEA

Aasta: 2005

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 528

ISBN: 9985-71-444-X

Mõõdud: 290x230 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: heas seisukorras raamat

Sisu:

Põhjalik teatmeteos annab süsteemse ja asjaliku ülevaate televisiooni arengust Eestis poole sajandi jooksul. Tunnustatud teletegija, -juhi ning meediaõppejõuna tuntud autor on lisaks teleajaloo erinevate perioodide analüüsile kogunud ja lisanud televisiooni ja tema tegijate käekäiku oluliselt mõjutanud dokumentide ja kommentaaride väljavõtteid, uuringuid ning statistikat.
Ligi poole raamatu mahust täidavad pildileheküljed fotodega, millelt leiate värvikaid meenutusi ETV saadetest, sarjadest ja tegijatest läbi viie aastakümne ning kõigi telekanalite eredamatest hetkedest.

Suur teleraamat on varustatud saatesarjade, isikuindeksi ning pildilehekülgede "infovõtmega", mille abil igaüks just temale huvipakkuva teabe kergesti üles leiab. Raamat on hea õppe- ja teabeallikas, südamlik meenutus endistele teletegijatele, innustav eeskuju tänasel ja homsel meediamaastikul, kaunis kingitus, haarav ja põnev pilk telepildi taha vaatajaile igas Eestimaa kodus.
Raamatus on üle 3000 foto sadadest tegijatest ja saadetest läbi aegade.

Pealkiri: Uudissõnu uue aastatuhande algusest

Autor(id): Maire Raadik

Kirjastus: Tänapäev

Aasta: 2017

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 224

ISBN: 978-9949-85-256-7

Mõõdud: 200x130 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: heas seisukorras raamat

Sisu:

«Uudissõnu uue aastatuhande algusest» jälgib eesti sõnavara arengut 2000. ja 2010. aastatel. Raamatu tuumaks oleva uudissõnastiku põhi on laotud nendest uutest sõnadest, mis on lisatud õigekeelsussõnaraamatu 2006. ja 2013. aasta trükki, uus kiht on sõnad, mis jõuavad 2018. aasta trükki. Kokku on raamatus paar tuhat uudiskeelendit koos seletuste ja hinnangutega.

Peale uudissõnastiku leiab raamatust ülevaate sellest, kes uusi sõnu teevad ning miks ja kuidas neid tehakse, samuti Eestis XXI sajandil peetud sõnavõistlustest. Raamatu lõpetab valik sõnavarateemalisi kirjutisi, mis on ilmunud peamiselt ajalehes Postimees 2016. ja 2017. aastal.

Maire Raadik (snd 1963) on keeleteadlane, eesti keele instituudi vanemkeelekorraldaja, õigekeelsussõnaraamatu toimetaja ning raamatute «Panganduskeel», «Kuidas vormistada ametikirja», «Väikesed tarbetekstid» ja «Õigekirjaspikker. Eesti keele põhireeglite kogumik» autor.

Pealkiri: Väike viiteleksikon

Koostanud: Erkki Sivonen

Kirjastus: Ilo

Aasta: 1996

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 136

ISBN: 9985-57-087-1

Mõõdud: 210x150 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: normaalses seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Paljud meist kasutavad väljendeid, nagu«abrakadabra», «utoopia», «Gordioni sõlm», «fuuria» ja »üheteistkümnendal tunnil», täpselt teades, kuhu ja milleks need sobivad, ega tunne end sugugi häirituna oma teadmatusest nende algupära suhtes. Aga kuulajale või lugejale, kes ei tea mõne niisuguse väljendi tähendust ega ka selle päritolu, jääb kogu sõnum arusaamatuks. «Infotulv» ei tähenda tekstide lihtsustumist, see tähendab vanade heade joonealuste seletuste kadumist. Ehkki kusagil leidub kahtlemata just õige joonealune või fail kommentaariga, tähendab infotulv ka seda, et vastava teatmeallika leidmiseks ei pruugi jätkuda aega. Ja kuigi tavatähenduse teadmine algupära teadmata on täiesti võimalik, teeb algupära tundmine peaaegu iseenesest võimatuks tavatähenduse mitteteadmise, olles seega igapäevaelus vähemalt niisama praktiline, kuid samas mitmeid ulatuslikumaid ridadevahelisi seoseid valgustav teadmise vorm. Käesolev leksikon on trükki tometatud lootuses, et selline teadmise vorm võib olla ka heatahtliku huviga omandatav ja värskendav.