Eesti sood
Tarneaeg: 1-3 päeva
Pealkiri: Eesti sood
Koostanud: Uno Valk
Kirjastus: Valgus
Aasta: 1988
Keel: eestikeelne
Lehekülgi: 343
ISBN: 5-440-00304-5
Mõõdud: 265x210 mm
Formaat: kõvakaaneline
Seisukord: ümbrispaber üsna räbaldunud, raamat ise heas seisukorras
Sisu:
Raamat «Eesti sood» on mõeldud loodusehuvilistele lugejatele, kuid esijoones siiski neile, kel tuleb oma kutsetöös või õpingutes kokku puutuda selle meie maa olulise maastikukomponendi ja loodusrikkusega.
Raamat on jaotatud kolmeks osaks. Esimeses osas selgitatakse soode olemust, levikut ja väärtust. Teises, raamatu põhilises ja mahukaimas osas jutustatakse Eesti soode tekkest ja arengust, nende veerežiimist, soodes esinevast sapropeelist ja turbast; antakse ülevaade meie soode liigitusest; iseloomustatakse madal- ja siirdesoode ning rabade taimestikku, loomastikku, mullastikku ja mikrokliimat; räägitakse soodes läbiviidud arheoloogilistest uurimistöödest ning soodest rahvapärimustes; põhjendatakse soode kaitse vajadust ning tutvustatakse selle korraldamise kujunemislugu Eesti NSV-s. Kolmandas osas kirjeldatakse Eesti soode valdkondi ning juhitakse tähelepanu soode paikkondlikele iseärasustele. Tutvustatakse lähemalt ka omapärasemaid soid.
Raamatu lõpus olevast soode loendist ja skeemilt saab teavet nende Eesti soode kohta, mille pindala on üle 100 hektari.
Pealkiri: Ahvileivapuust ämblikliiliani. Loomanimedega taimi meilt ja mujalt
Autor(id): Aleksei Turovski, Urmas Laansoo, Taimi Puusepp ja Krista Kaur
Kirjastus: Menu Kirjastus 2012
Keel: eestikeelne
Lehekülgi: 303
Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat
ISBN: 978-9949-495-09-2
Mõõdud: 245x170 mm
Formaat: kõvakaaneline
Kirjeldus:
Ajast aega on loomad ja taimed olnud omavahel seotud. Käesolev raamat valgustabki neid ajatuid seoseid, kuid üsna erilise vaatenurga alt.
Püüame jälile jõuda saladusele, miks üht või teist taime on hakatud aja jooksul seostama mõne kindla loomaga. Leemuripalm, emupuu, maohabe, koerahammas, utekakar, tuvipuu, elevanditapp, paavianilill ja rotisaba on väid mõned näited.
Raamat loomanimedega taimedest sobib lugemiseks kõigile loodushuvilistele, kooliõpilastele, õpetajatele ja uudishimulikele inimestele, kes tahavad ümbritsevast maailmast rohkem teada saada.
Pealkiri: Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht
Koostanud: Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohtmets
Kirjastus: Varrak
Aasta: 2001
Keel: eestikeelne
Lehekülgi: 390
ISBN: 9985-3-0499-3
Mõõdud: 241x168 mm
Formaat: pehmekaaneline
Seisukord: raamatu kaaned pisut kulunud, sisu korralik
Sisu:
Raamat tutvustab lihtsas ja selges keeles umbes 600 seene-, taime- ja loomaliiki, kes Eestimaa looduses tooni annavad. Raamatusse on valitud just need liigid, kellega ka algaja loodusehuviline kõige tõenäolisemalt kokku puutub. Kõik liigid on eraldi portreteeritud nii sõnas kui pildis.
Taimede, loomade ja seente nimed ladina, inglise, soome ja vene keeles
Pealkiri: Elu olemusest
Autor(id): Harald Haberman
Kirjastus: Valgus
Aasta: 1968
Keel: eestikeelne
Lehekülgi: 128
ISBN:
Mõõdud: 200x130 mm
Formaat: pehmekaaneline
Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat
Sisu:
Andmeid ja mõtteid!
Pealkiri: Põhja-Eesti pargid
Autor(id): Heiki Tamm
Kirjastus: Valgus
Aasta: 1972
Keel: eestikeelne
Lehekülgi: 88
ISBN:
Mõõdud: 215x147 mm
Formaat: pehmekaaneline
Seisukord: normaalses seisukorras kasutatud raamat
Sisu:
Põhja-Eesti looduslikud tingimused
Põhja-Eesti endiste mõisaparkide rajamisest, ajaloolisest kujunemisest ja olukorrast tänapäeval
Vana-Vigala park
Kehtna park
Alu park
Keila-Joa park
Vääna park
Harku park
Saku park
Anija park
Palmse park
Aaspere park
Arkna park
Muuga park
Salla park
Kalvi park
Pagari park
Toila-Oru park
Parkide hooldamine
Looduskaitse all olevad pargid Põhja-Eestis
Pealkiri: Eesti NSV koopad
Autor(id): Ülo Heinsalu
Kirjastus: Valgus
Aasta: 1987
Keel: eestikeelne
Lehekülgi: 157
ISBN:
Mõõdud: 200x130 mm
Formaat: pehmekaaneline
Seisukord: normaalses seisukorras kasutatud raamat
Sisu:
Vaatamata väikesele territooriumile leidub Eesti NSV-s üllatavalt palju looduslikke koopaid. Enamasti on nad väga väikesed, kuid pakuvad siiski suurt huvi. Neid on paekaldas, sellest lõuna pool laiuval avamaal nn. Põhja-Eesti karstivaldkonnas, paljudes Lõuna-Eesti devoni liivakivisse lõikunud orgudes, isegi Peipsi ja Võrtsjärve kaldal.
