Eesti ajalugu ärkamisajast tänapäevani

Peakiri: Kuulsuste allee

Autor(id): Piret Mäeniit

Kirjastus: Mustamäe Linnaosa Valitsus 2012

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 160

Seisukord: heas seisukorras

ISBN: 978-9949-30-780-7

Mõõdud: 245x175 mm

Formaat: kõvakaaneline

Kirjaldus:

"Enne "Sügisballi" kirjutamist ei teadnud keegi, et Mustamäe ja Õismäe on olemas. Neid kohti ei olnud loodud Sõna abil. Sinna himustati vene ajal korterit, seal elasid tuhanded inimesed, kuid need olid nähtamatud kohad ja nähtamatud inimesed. Nähtamatuteks jäid nad seni, kuni „Sügisball“ oli kirjutamata.“ Viivi Luik

„Kuulsuste allee“ on portreede mosaiik ja Mustamäe erakordsetest inimestest, keda on inspireerinud Mustamäe männid ja liivikud, hommikupäike ja õhtupuna, peegeldused akendes ja helid seina taga, rahulikud puhkehetked ja töine rutt

Pealkiri: Tallinna hariduselu 1918-2010 (Üldharidus ja hariduskorraldus)

Koostanud: Veronika Varik

Kirjastus: Tallinna Haridusamet 2012

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 744

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

ISBN: 978-9949-9208-1-5

Mõõdud: 245x175 mm

Formaat: kõvakaaneline

Kirjeldus:

Koguteos käsitleb Tallinna hariduslugu alates ajast, mil Tallinn sai iseseisva Eesti pealinnaks, kuni tänapäevani. Eesmärgiks on anda võimalikult laiahaardeline, samas detailne ülevaade üldhariduse arenguloost ligi 90 aasta vältel. Kogumiku eripäraks on jälgida ühe linna kui tervikliku organismi hariduskorralduse juhtimist ja hariduselu kulgemist Vabadussõjast kuni tänapäevani. Rõhuasetus on linna haridust juhtinud institutsiooni tegevusel erinevate poliitiliste režiimide tingimustes, seega ei vaadelda kutseõpet ja koolieelseid lasteasutusi, samuti erivajaduste ja puuetega laste õpetamist ja kasvatamist ega jälgita ka täiskasvanutele ja töötavatele noortele mõeldud õhtu- ja kaugõppekoole. 

Käsitlus jaguneb kolmeks suuremaks osaks: Eesti Vabariigi aeg (1918-1940), okupatsioonide aeg (1940-1991) ja taasiseseisvunud Eesti 1991. aastast tänapäevani. Kõigis osades antakse esmalt lühiülevaade ajajärgu hariduspoliitikast, et paremini mõista järgnevates peatükkides asetleidnud sündmusi ja suundumusi. Järgneb linna hariduselu juhtorgani – kas siis haridusosakond, -koondis või -amet –tegevuse kirjeldus ja analüüs. Lõpuks vaadeldakse üksikasjalikult üldhariduse arengut: õppe- ja kasvatustööd, koolivõrku, õpilas- ja õpetajaskonda, õppekeskkonda.

Pealkiri: 101 Eesti arheoloogilist leidu

Autor(id): Tõnno Jonuks ja Kristiina Johanson

Kirjastus: Varrak

Aasta: 2017

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 220

ISBN: 978-9985-3-4090-5

Mõõdud: 217x165 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: heas seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Siia raamatusse on koondatud 101 arheoloogilise leiu lood. Kaugelt üle miljoni meie muuseumites hoitava leiu hulgast moodustavad need vaid väikese osa, ent nende lugude abil oleme püüdnud näidata, kuidas arheoloogid esemeid uurivad, kuidas saadakse teada esemete vanus ning kasutusviisid ja kuidas on võimalik jõuda vaid mõne leiu järgi tõlgendusteni ammu kadunud ühiskondadest ja inimestest.

Arheoloogia, nagu ka kõik teised teadused, on dünaamiline ja pidevalt muutuv. Nii ei saagi loodud tõlgendusi võtta lõplikena ning uute teadmiste lisandudes või hoopis arheoloogide endi maailmavaate ja teoreetiliste lähtekohtade ümberhindamisel võivad muutuda ka tõlgendused. Siingi raamatus on mitmeid näiteid, kus aastakümneid püsinud tõlgendustele on lisandunud hoopis uued arusaamad. Uued uurimismeetodid ja kiiresti arenevad tehnoloogiad võimaldavad muidu «tummadest» arheoloogilistest leidudest teada saada senisest palju põnevamaid lugusid. Loodetavasti näitab see raamat lugejatele, et ei ole olemas igavaid leide ja ka üksik potikild võib jutustada midagi täiesti uut.

Tõnno Jonuks (snd 1974) on arheoloog. Ta on oma senistes uurimustes keskendunud mineviku religioonidele, viimastel aastatel on põhirõhk kandunud esemeuurimustele. Tegeleb samuti Eesti loodususundi kontseptsiooniga, eriti selle ajalise mõõtmega. Tartu ülikoolis õppis Jonuks vastavatud usuteaduskonnas ning seejärel lõpetas filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna. Ta on tegelenud ka Skandinaavia viikingiaegse religiooniga ja tõlkinud vanaislandi keelest. Praegu töötab Jonuks Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadurina.

Kristiina Johanson (snd 1980) on arheoloog. Tema peamine uurimisvaldkond on kiviaeg ning viimastel aastatel on ta uurinud Eesti tulekivileidude geoloogilist päritolu. Lisaks sellele huvitab teda, kas ja kuidas on võimalik uurida maagiliste praktikate kajastumist ning maagilisi esemeid arheoloogias. Praegu töötab ta Tartu ülikoolis arheoloogia teadurina.

Pealkiri: Eesti ajalugu II osa

Koostanud: Mati Laur, Ago Pajur ja Tõnu Tannberg

Kirjastus: Avita

Aasta: 1995

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: 159

ISBN: 9985-825-69-1

Mõõdud: 240x170 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: raamatukogu tempel sees, muidu heas seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Vene aeg II

Omariikluse saavutamine (1917-1920)

Eesti Vabariik (1920-1940)

Eesti Teises maailmasõjas

Nõukogude aeg. Eesti Vabariigi taastamine

Pealkiri: Tallinn

Toimetanud: L. Abori, H. Arman, V. Maamägi jne

Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus

Aasta: 1955

Keel: eestikeelne

Lehekülgi: -

ISBN:

Mõõdud: 295x230 mm

Formaat: kõvakaaneline

Seisukord: normaalses seisukorras kasutatud raamat

Sisu:

Eesti NSV Teaduste Akadeemia ajaloomuuseumi väljaanne Tallinna kohta. Paljude piltidega.

Tallinn kuulub Nõukogude Liidu vanemate linnade hulka. Linna ajalooline areng on lahutamatuks osaks kogu eesti rahva ajaloost, mis paljude sajandite keskel on kulgenud kangelaslikus võitluses saksa ja skandinaavia sissetungijate vastu. Tallinna ajalugu annab tunnistust eesti rahva iidsetest sidemetest suure vene rahvaga, nende ühisest võitlusest vabaduse ja sõltumatuse eest. Linna tõeline majanduslik ja kultuuriline õitseng algas aga 1940. aastal, kui eesti rahvas kukutas kapitali võimu, astus nõukogude rahvaste vennalikku peresse ja Tallinnast sai Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi pealinn.
Tallinna linnapildis on säilinud palju keskaegset, mis kokku põimudes uue ehituslaadiga annab linnale omapärase ilme. Albumis esitatakse näiteid nii vanalinnast kui ka uuest, arenevast sotsialistlikust linnast.
Põhiline illustratiivne materjal on valitud Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloomuuseumi fondidest. Mõningat täiendavat materjali on saadud Tallinna Linnamuuseumi, Tallinna ja Tartu Riiklike Kunstimuuseumide, Tartu Riikliku Ülikooli, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi, Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi ja NSV Liidu Teaduste Akadeemia Raamatukogu (Leningrad) fondidest.